Sisestused puuduvad






Pühapaigad ja loodus

ERA II 114, 514/5 (35) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Venesepa t. – R. Põldmäe < Anna Elisperk, 79 a (1935). Sisestas Melika Kindel.

Püha paik Jumindal

Enne old Juminda neemes üks püha paik, iiemets, kus käüdüd Jumalad palumas.

ERA II 165, 189/90 (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguraia t. – Ilse Kenamets < Joost Kalmholm, 87 a. (1937). Sisestas Melika Kindel.

Koljusoo
Muiste aastatuhandete eest olnud Juminda Koljusoo asemel suur tammemets, midä kutsutud hiieks. Tammemetsa keskel old suur ohvrikivi, kus käüdüd ohverdamas. Kui tammemets maha raiutud, tekkinud metsä asemele meri ja ohvrikivi vajunud merepõhja. Viimaks kuivanud meri ka ära ja küläelanikud hakand omale sinne kaeve kaevama. Ühe küläelanikule olla jäänd ohvrikivi kaevupõhjaks. Sedä kohta on hakatud hüüdäma nüüd Koljusooks. Hiljuti on leitud sealt paadi põhjapuid ja mastide tükke.

ERA II 165, 199/200 (6) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. – Greete Lambot < Leopold Lambot, 46 a (1937). Sisestas Melika Kindel.

Kuidas tekkinud Jumindale kõrged kaldad

Juminda külast 1 km maad Leesi poole, on mere ääres kõrged kaldad. Kaldad on tekkinud järgmiselt. Siel kus nüüd on kõrged kaldad, oli enne kühmuline ja madal maa. Kui Põhjasõja aja meriröövlid Jumindal elasid, ehitanud meriröövlite kuning sinna omale lossi. Suuriest vihmasadujest tuli nii palju vett, et õõnestas korgema maa maa alt ära ja loss langes maaga seltsis meresse. Nüüd on siel madal meri. Murdumise kohal on korge kallas.

ERA II 165, 203 (9) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. – Greete Lambot < Leopold Lambot, 46 a (1937). Sisestas Melika Kindel.

Kuidas sai mets enesele nimeks Maduvare

Juminda külast ½ km maad Leesi poole, on kõrgem mereäärne koht, mille nimeks on Maduvare. Mets saanud nime järgmiselt. Rootsi soja ajal oli siel palju ussisi ja kuldase kruoniga uss oli ka. Üks soldat soitas hobudsega sielt mööda ja löi mõõgaga kruoni ussilt pääst ärä. Ussid said vihaseks ja jooksid suamiehele külasse järele. Soldat jookses ussi iest Tabani tuba. Senpärast hüüedä seda kohta nüüd Maduvareks.

ERA II 165, 206/7 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. – Greete Lambot < Leopold Lambot, 46 a (1937). Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001.

Põlismänd

Kui punased Jumindale tunginud, elanud siin mongooli usulised inimesed. Need pannud punastele südilt vastu, ei olnud aga aidanud. Paar mongooli noormeest põgenesid põlismetsadesse Juminda neemel. Punased tunginud neile järele, kuid noormehed põgenenud puusse. Metsas teinud nad enesele onni ja elanud Taara armust. Nad hüüdnud teineteist Lutt ja Tutt. Kui eestlased neemele elama asunud, siis elanud noormehed sopruses rahvaga. Mändi, milles noormehed kord varju leidnud, hakatud hiljem pühaks pidama ja ohverdatud männi juurtel. Praegu seda mändi enam järel ei ole, sest taluperemees, kelle karjamaal mänd kasvanud, oli saagind vanakese maha.
 Kirikuteated (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad
 Külaelu (2)Uudiste arhiiv
 Kuulutused (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad
Juminda Poolsaare Selts