Majutus ja toitlustamine
​Kalandus ja merendus
​Aiandus ​Poolsaare külad
Muu

ERA II 114, 511/4 (33) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Venesepa t. – R. Põldmäe < Anna Elisperk, 79 a (1935). Sisestas Melika Kindel.

Juminda neem

Maetud on küll, Juminda teine nukki-ots on, seal old kabel, surnuauad on praega kivikaride sees. Kui me olime lapsed, me akkasime kaevama, siis tulid kondid välja ja naesterahva elmed, mis vanaaegased surned on maetud. Kui kabel seal oli, siis maetud sinna.

Nende audade juures oli, kui oli inglismanni soda siin meres, siis vare otsa tehtud valsk-majakas, et inglismann pidi kinni jooksma. Öeldi, et küll tal oli pääs, pand tühjaks, ei joost kinni. Siis toodud vene vägi vasta, toise sääre otsa tehtud telgid. Üks laupäe ehta old, tulled – minu ema ja isa pidasid kortsi siin majas – tulevad matrused meile vihtlema. Üks jäänd telki öömajale. Mees tuli pühapäe omiku meile, ütles minu emale: Mari, mina nii aige! Küsind viina, pippernapsi. – Öösse tuli üks pikk nine minu juure, sinine müts oli pääs ja valge poll ees. Küll see tädi? oli murjund ja piigistand, nii et tema oli aige kohe. Üteld: Miks sina tulid minu voodi otsa! See oli see vaim, kelle aua pääl telk oli.

Pärast tehti kordon, kus need auad olid, seal on veel praegu üks korsen püsti. Siis olid rüütlid seal sees elamas. Üks rüütel jäänd üksinda sinna tuba, Naskov oli nimi, venelane oli. Siis tuld üks inimene tema kallale, tagund ja murjunud teda ja tagund seini.

Siis ühtelugu kui rüütlid olid karjaga kodu, siis ei ole midagi teind. Aga kui üksi oli, siis oli aiva tuld sinna üks tähendus. Siis kroonu poolt kaudati see kordun ära ja tehti uude kohta, et soldatid ei voined seal olla, vaim tuli neile paha tegama. See oli surnuaed, neil oli paha, et nende peal pidid elanikud olema.

ERA II 114, 319/21 (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Üleliiva t. – R. Põldmäe < Mart Masurin, 75 a (1935). Sisestas Melika Kindel.

Juminda Koljuots

Juminda koljuotsas – neem on kahehaarune, lääne pool hüütakse sääreks, ida pool koljuotsaks – seal olla iiekoht ollud, koljuotsas. Seal oli – ma olin poisike, kui esimest rüütlioonet ehitati, minu isa oli seal ahjusi tegamas, ma olin savi tegemas, seal oli üks suur vare, seal täidis olla inimesi, kes neid kive kokku kandsid, paistis üle noore metsa. Sealt seda varet lahutati siis, aeti oone seina alla vundamenti ja põranda alla. Seal oli väikesi kive ja suuri, selle on inimesed sinna koguned. Seda pohja on praega veel, kas seal all on veel monda esivanema auda. Ta oli lai ka, oma 7-8 sülda, igate kanti alt läbi mõeta.

Kui inglismann meres oli, siis siin randadel olid signaalilauad, seal vare peal old ka signaal. Sitrist tuli sinna, säält anneti Pärispääle edasi, kui oli laevu näha. Siis olla old signaalisammas seal vare peal.

Seal olla enne tammemetsa old, nüüd pole mitte risugi. Kolju soo on, sealt leitud suur tammepakk, keski kaevas, jäme suur puu, seal täidis siis tammemets olla, kui seal iiekoht oli.

Meist jäi see vare veel pooleli, ma ei tea, kas ta nüüd on alles veel. (Vare on küll alles, sellest mujal pikemalt juttu. R.P.)

ERA II 114, 454/6 (6) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguriaia t. – R. Põldmäe < Joost Kalmholm, 85 a (1935). Sisestas Melika Kindel.

Juminda neem Juminda neemes oli enne tammemets, kus nüüd lage soo on, seda üütud iieks. Käüdud iga neljapa õhta seal, pühitsesid oma püha. Taarale pühitsetud: Kuldne Kalevite kodu, Taaralaste lustipidu! Eks nad ise tehnd selle unniku valmis.

Teised räägivad, et on üks mereröövel sinna alla pandud, see on siis monguli usu järele pandud. Teises neeme otsas on kiviunnik, need pidid olema ka surneauad. Keige esimene kirik oli seal old, 1615 a. olla ehitud, taanlased ehitand.

Esimeses kordunis (praegune piirivalve kordon on ehitatud teise kohta. R. P.) ei ole magada saand, ühes nurgas aga saand, mölland ja mürand seal. Üks aldias voi üks vaim oli, üks kummitus pidi olema.

Üks laev on mend sinna kinni, taanlased on ehitand mälestuseks, et eluga pääsesid. Need auad on ka selle kabeli aegsed.

Pärast ehitati kordon teise nina otsa, Kõnnu poolt vedand rahvas soola Soomest, ei näinud ümber neeme. Siin oli sool kallis, rannamehed vedasid maale.
 Kirikuteated (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad
 Külaelu (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad
 Kuulutused (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad