ERA II 110, 325 (1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k. – Eugen Lillepool (1935).
Sisestas Melika Kindel.
Juminda kabel
Kord sattus laev Soome lahes merehädasse. Kapten ja madrused palusid Jumalat, et nad eluga
pääseks. Nad lubasid maale pääsedes sinna tänutäheks kabeli ehitada. Laev jooksis küll kinni ja
purunes Juminda neeme otsas, kuid mehed pääsesid kõik maale. Nad täitsid oma lubaduse ja
ehitasid kabeli. Praegu seda enam järel ei ole.
ERA II 114, 314/5 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Üleliiva t. – R. Põldmäe <
Mart Masurin, 75 a. (1935). Sisestas Melika Kindel.
Kabel Jumindal
Kabel oli varem Juminda külas, keikse enne old Juminda sääre otsas, seal on kivivaresi praegugi
alles. Keski oli kaevanud seal, surnuluid leitud, sinna on ikka maetud. Üks Rootsi laevakapten on
lasknud ehitada kabeli, mehed on eluga pääsend. Pärast ehitati Juminda külasse, kabeliaed on
seal praegu. See jäi kord lohakile, mitmed nurisesid, et jääb loomadele jalgu. Ma olin kiriku
nõukogu esimees, siis tehti kiviaid ümber. Nüüd käida iga suvel teenistust pidamas.
ERA II 114, 352/3 (1) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Ranna t. – R. Põldmäe <
Jüri Sandmann, 84 a (1935). Sisestas Melika Kindel.
Juminda kabelid
Jumindas on kolju otsas üks kivivare, mina arvan, et see on kokku kantud, alt on laiem, pealt on
teravam. Ühetasased kived on, nagu inimene võib kokku korjada. Sääre otsas on vana korsen, see
on teine kui kolju vare. Neeme otsas on teisi varesi, need on veikesed, need on audade peale
kantud, seal old kabel. Teine kabel oli Juminda külas, seda ütleb ajalugu, et merimehed on sealt
mööda käind ja ohverdand andeid. Teine kabel oli ka ligi 100 aastat vana, kirikuärra nimi old
Pöökler, kes teda pühitsend. Pärast ehitati siia Leesi.
ERA II 161, 244/5 (53) Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Pärtli t. – R. Põldmäe < Maria Sankmann, 73 a (1937/8). Sisestas Melika Kindel.
Kabel Jumindal
Siinpool (Juminda) sääre otsas oli kabel. Enne pandud sõela sisse vett, hakatud
juoksma, kui kaugele joutud juosta, sinna tehtud kabel. Ühed laevamehed teind selle kabeli selle
mälestuseks, et nad on merehädast pääsend sinna maale.
ERA II 165, 187 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguraia t. – Ilse Kenamets
< Joost Kalmholm, 87 a (1937). Sisestas Melika Kindel.
Kuidas ehitati Juminda esimene kabel
Kui taanlased Eestisse hakkasid tungima, joudsid nämäd väljä Sääreotsa. Oli kangesti udune päiv ja
taanlased soitasid karile. Nämäd palusid Jumala, et kui nämäd veel eluga pääseväd ja kuhu kohta,
sinne ehitäväd kabeli. Olidki joudand sinne randa. Üks mees otand sõela ja otand sen merest vett
täüs ja joost nii kaugele, kuivesi otsa loppend, sinne kohta heitänd nad polvilla ja palunud, ning siis
hakatud kabeli ehitämä. See kabel ehidetud 1615 a. Pärast veedi see kabel ristiusuliste poolt Kura
talu aia taha, kus püsib veel surnuaid praigagi.
E 18896 (2) < Kuusalu, Kiiu – J. Kuisk (1895). Sisestas Melika Kindel.
Jutt Juminda kabeli ehitamisest
Kuusalu abi kirik Juminda kabel oli enne Jumida neeme otsas. See kabel on ühe merehädalise
tõutuse piale alustatud. Üks laeva mees on tormiga mere peal suures hädas olnud, kõige oma
meestega: Siis on Jumalalle tõutanud Pühakoda ehitada kui aga veel ära peaseb. Mittu päeva on
nad suures hädas olnud. Viimaks on neid laeva tükiga Juminda neeme otsa ajanud. Laevamees
põle kohe tänu palvet avaldanud: Enne võtnud Sõelaga merest vett, ja siis akkanud kärmeste maa
poole jooksma. Kus kohta siis vesi sõelast ära lõppis, sinna kohta on kõik põlvili maha eitnud,
Ja südamest Jumalad tänanud. Sinna kohta on ta kabeli lasknud ehitatta.
E 16555 (3) < Kuuslu, Kiiu – J. Abreldal (1895). Sisestas Melika Kindel.
Kuusalu abi kirik on Juminda kabel, mere sees Juminda neeme otsas. See kabel on ühe laeva
mehe tõutuse piale alustatud. Laeva mees on suures hädas olnud mere pial kõige oma meestega
siis on pühalikult tõutanud oma meeste kuuldes: et kui meie eluga piaksime kuskille maa piale
saama, siis tahan sinna kohta püha koja üles teha. Tuul on neid laeva tükkiga, Juminda neeme
otsa ajanud. Laeva mees ei ole kohe tänu palvet avaldanud, enne võtnud ühe Sõela ja võtnud
sellega merest vett ja siis akkanud kärmeste jooksma, mehed teme järel, nii kaua vesi sõelast
ära lõppis, sinna kohta on kõik põlvili maha eitnud ja südamest Jumalad tänanud. Siis lasknud,
Kuusalu kihelkonna rahvast kes kirikust väga kaugel on, oma kuluga kabeli alustata.
E 51017 < Kuusalu – G. Vilberg (1920). Sisestas Melika Kindel.
Toivepakk Leesil
Toivepakust
põhja poole on kaev. Kui Jumindal oli kabel, siis käisid inimesed sellest kaevust tihti joomas,
kuid muidu ei tohtinud juua, kui pidi toivepakule ohverdama, üksta puha mis, aga enamasti ikka
raha. Sellepärast ongi seletatud rahade leid. Ka kalasaagi pärast käidi toivepakul ohverdamas.
|
|
