E 53419/21 < Kuusalu – F. Ungars. Sisestas Melika Kindel.

Juminda küla randadest
Siin tahan ma veel mõned sõnad Juminda randadest jutustada: Hakkame esiteks Westi poolt randadest peale…

Kiviniidu rannast ülesse kive kohta vaadata, seisab N.W. tuule all kivi; üks-kord läinud mardi-sandid Juminda külast naabri külasse mardi-sandiks, pimedas ei olla näinud kive eest, ning läinud sinna kive otsa; palju rahvast olla olnud paadis ning suure vaevaga peasnud sealt lahti! Sellest saadik kannab ta nime Mardisandi kivi.

Üleval nimetatud kivest N.O. tuule alla vaadata on punase võitu kivi, mida Punakiveks nimetatakse!

Punakivist N.W. tuule alla vaadata, seisab ½ sülla (ehk umbes 10 jala) veel, auk, mida Kurasi auguks nimetatakse, sinna kohta olla mittu inimest ära upunud; rahvas räägivad et seal mere näkk pidada olema.

Üleval nimetatud august N. tuule alla vaadata, seisab 6 jala veel üks kivi, sinna kive otsa olla ennemuiste laeva puruks (nadiks teinud) teinud, ning sellest hakkatud seda Nadikiveks hüüdma.

Nadikivest N.W. tuule alla vaadata, seisab madal, 1 verst rannast eemal, mis Paskamadale nime kannab, see madal olla võrkude sittamisest oma nime saanud. Kui kala püüdjad omad võrgud sinna madala peale kalu püidma pannud, mittu korda paadi täie sitta võrkudest olla leidnud, ning Paskanadalast S.O. tuule kohta vaadata umbes ¾ versta kaugusel ranna ääres, seisavad 9 suurt kive, need kived saanud sellest omad nimed: Kui inimesed karude peale jahti pidanud, läinud karu nende kivide taha peitu; sellest hüieta neid Karukivideks.

Üleval nimetatud kividest N. tuule alla minna, seisab madala peal kivi, sinna läinud, rahva juttu järel kase-puust laev kinni ning vajunud, sinna uppunud 30 meest ära; sellest saanudki see kivi omale nime Kaskimadala kivi.

Kalakivi seisab umbes 150 sülda eemal Kaskimadala kivest ning 20 sülda rannast eemal; Sealt kivi juurest saadakse ka praegu veel palju kalu, enamiste iga kord, kui sinna võrgud sisse lastakse; nii ka nüüdsel aal, kui ka ennemuiste; sellest saanudki see kivi omal nime.

O. pool rannas seisab kivi, umbes 50,000 puuda raske, see kivi seisab umbes 15 sülda rannast eemal, mida jää seie oli tassinus; sellest hüütakse teda “Vesiajupaas” (paas; tähendab ranna keeli kivi), sellepärast et vesi teda oli ajanud.

Säält edasi minna, seisab tua katukse moodi kivi, seda nimetatakse Laitua kiveks, selleparast, et see kivi lai on.

Laitua kivest edasi minnes, leiame suure, laia kive eest, mis Laia kivi nime kannab. Laia kivest ranna poole tulla, seisab terav kivi mis Nuppukive nime kannab.

Nuppukivest edasi minna, seisab Laiakive juures kivi mis keskelt lõhki on, neid nimetatakse “Lõhknasteks kivideks.”

Lõhknastest kividest ülesse poole, ehk mere poole N.O. tule järel, seisab 30jala veel kivi; sinna kivi otsa läinud kaera lastiga laev kinni; sellest jäänud kivele nimi Kaura kivi (Kaura; tähendab soome keelest kaera).

Kaura kivest 300 sülda S. tuule järel; on kivi, mis “hallivahe” nime kannab. see kivi olla sellest oma nime saanud: hallid (hallid=hülg) läinud sinna kive otsa, ning sellest jäänudki talle nimi. Keset kaht küla seisab kivi, mida “Keskvahe” kiviks hüütakse.

ERA II 165, 197/8 (2) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. – Greete Lambot < Leopold Lambot, 46 a (1937). Sisestas Melika Kindel.

Kuidas Kaurakivi sai enesele nime Juminda nieme idapool maad on kivi mida kutsuda Kaurakiviks. Ühekerra tuli üks suur laev Auroora ja soitas sen kive otsa. Laev pidi menema Narvast kaeru tooma ja senpärast hüüedä seda kive nüüd Kaurakiveks.

ERA II 165, 199 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Tabani t. – Greete Lambot < Hindrek Kokk, 80 a (1937). Sisestas Melika Kindel.

Kuidas Punakivi sai enesele nime Enne eestlaste Jumindale tulekut elanud Jumindal punased. Üks punane oli tabetud sinne kivi pääle ärä, senpärast kutsudagi seda kive nüüd Punakiveks.

ERA II 165, 199 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguraia t. – Greete Lambot < Joost Kalmholm, 87 a (1937). Sisestas Melika Kindel.

Punakivi Ige aestat käis näkineiu seel kivel jaanituld tegemas, sest tema peigmies oli surd jaanipäivä ööl. Ta oli teht tuld seel ige aestat niikaua kui viimaks kivi oli mend punaseks.

ERA II 114, 511 (32) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Venesepa t. – R. Põldmäe < Anna Elisperk, 79 a (1935). Sisestas Kaisa Sammelselg 2008.

Kalevipoja visatud kivi Kalevil oli üks vägev poiss ka old, kes akkas viskama üht suurt kive siit Juminda sääre otsast, akkas viskama Viinistule või Painuvasse, ise öeld: Nüüd paiskan Painuvasse – ja oskas Odakivesse. See suur kive on veel seal, õige suur kive, on justkui üks veike saun. See pidi olema Kalevipoja visatud sinna.

ERA II 114, 576/7 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k. - R. Põldmäe < Juhannes Mooser, 76 a (1935). Sisestas Kaisa Sammelselg 2008.

Odakivi Veike laht on Odakivi laht, seal on üks suur kivi, Kalevipoeg viskand selle kivi sealt Tallinna poolt, see tuli vist sealt idapoolt. Vanarahva sana järele Kalevipoeg või vanakurat öelnd: Osutasin Odakivesse, paiskasin pergeli Paenuvasse – ta viskas siis vanapaganad.

ERA II 110, 583 (21) < Kuusalu khk. - Viinistu algkooli õpilased (1935). Sisestas Kaisa Sammelselg 2008.

Jutt Odakivist Üks kord tulid vaenlased Pärispea neemele. Kalevipoeg oli parajasti Juminda neemele ja võttis ühe tuura kätte ja viskas sellega vaenlasi. Kuid tuur ei tabanud vaenlasi, vaid lendas otsapidi ühte kivisse. See kivi seisab praegu ühes karis, mida nimetatakse Odakivi kariks. Seda kivi kutsutakse ka Odakiviks, sealt paistab praegu väike tuura otsa välja. Nüüd asub selle kivi otsas kast, millesse teeb aul pesa.

ERA II 161, 244 (51) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Pärtli t. – R. Põldmäe < Maria Sankmann, 73 a (1937/8). Sisestas Melika Kindel.

Karukivid Karukivid on Juminda sääre otsas. Karujahti pietud ja karu mend sinna taha peitu, siis hüüta karukived.

ERA II 165, 186 (2) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Kudlastaia t. – Ilse Kenamets < Madleena Kenamets, 44 a (1937). Sisestas Melika Kindel.

Kuidas tekkisid Juminda Sääreotsa Karukivid Kunagi elanud Jumindal kuningas, kelle nimi olnud Karu. Kuningas lasknud ehitada oma lossi suure kaljupanga otsa ja asunud sinna elama. Kord käinud suur piksekärgatus ja kivi purunenud mitmeks tükiks. Loss kukkunud vette ja kuningas saanud surma. Kivid paisatud kaugele ja nii hüütakse neid suuri kivimürakaid Karukivideks.

ERA II 165, 198 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguraia t. – Greete Lambot < Joost Kalmholm, 87 a (1937). Sisestas Melika Kindel.

Karukivide tekkimine Juminda Sääreotsa kohal meres on mitu suurt kivi, mis tekkinud järgmiselt: „ Kui mina viel pisukane poiss olin, siis jutust mulle isa, et kui tämä pisukane oli old, siis oli old siel meres suur kalju. Hundid ja karud kävid siel kivil ja ühekerra tuli üks suur kummadu karu sinne kaljule ja löi sen kalju käbägä mitmeks.”

ERA II 165, 202 (8) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. – Greete Lambot < Leopold Lambot, 46 a (1937). Sisestas Melika Kindel.

Kuidas Jaanikivi sai enesele nime Juminda neeme idapool maad on meres kivi, mida kutsutakse Jaanikiviks. „Kui mina viel nooremb olin, siis saadi sielt kive juurest palju kilu. Sie oli siis onnemies, kes kaikse esimaseks kive juue joudas. Jumindal elas tark ja kaval mies Siguri Jaan, kes oli kaikse kärmemb. Ta pani kivestomata vergud paati ja läks kive juure kivestama. Hiljemb hakkati kive kutsuma Jaanikiveks.