Sisestused puuduvad






Umbes 300 aasta vältel kuni 1867. aastani maeti Juminda kalmistule Juminda poolsaare kaheksa küla surnud. Mõnede allikate alusel on kalmistu dateeritav 17. sajandisse, suulise pärimuse kohaselt toimus juhuslikke matuseid veel II maailmasõja ajal. Maeti 10 merest leitud surnukeha, neist kaheksa maeti hiljem mujale ümber. Kaks puhkavad siiani Juminda kalmistul: kapten Janis Knostenbergs ja üks tundmatu isik. 

Kiviaed ehitati surnuaia ümber 1925. aastal Kuusalu kirikuõpetaja Lutheri eestvedamisel. Kellatorn, mis tähistab kunagise kabeli asukohta, pühitseti 2000. aastal. Kabel asus sellel kohal kuni 1867. aastani.

Juminda kalmistu on mälestiseks tunnistatud 1977. aastal ning kaitse alla võetud kui külakalmistu, mis omab kultuuriajaloolist väärtust.

Külaelanikel tuleb tagada mälestise säilimine. Hooldustöid tohib teha ilma muinsuskaitseameti maakonnainspektori loata. 

Kalmistu kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala välispiirist arvates.

 

Vaade Juminda kalmistule 1937. aastal.
Foto autor on Juminda tuletorni ehitamist juhtinud insener Armas Luige,
kalmistu värava ees seisab tema abikaasa.
Foto on pärit Rätsepa talust.

***
 
Väljavõte Leesi kabeli juubelilaululehelt 1917. aastast

Mõned teated Jumida ja Leesi kabelitest

Esimene Kadrina kabel Kolga rannas oli ennemuiste eemal Jumida neeme otsas mere sees. Arwaste läksid laewad sealt mööda, ilma, et laewamehed mäele ei oleks tulnud, kabelis Jumalat tänanud ja oma anded kabeli laeka pannud. Millal see kabel ehitati, ei ole teada, aga juba 1678. aastal oli ta niipalju vana, et uut tarwis läks.

Seda ehitati selsamal aastal teise kohta Jumida külasse ja pühitseti Jaanipäewal Jumala kojaks. Kuusalu õpetaja oli sel ajal üks mees Böckler'i nimega; see kirjutas punase pliiatsiga pühitsemise päewa seina peale. Selle teise Jumida kabeli ehituse kulu kandis selleaegne Kolga krahw Gustaw Otto Stenbock, Rootsi riigi minister ja ülem admiral.

Aastal 1865 oli see kabel nii wana, et seinad ja torn ammugi winklist wäljas ja tormiliste ilmadega alati kartus oli sisseminnes. Nii pidi siis kabelikogudus oma õpetaja W. Kentmann'iga uue kabeli ehituse peale mõtlema. Nõupidamistel ei jõutud esialgul otsusele: kuhu uus kabelihoone pidi saama ehitatud. Neeme idapoolsed külad seisid Jumida küla poolt, kuna läänepoolne rahwas Leesi küla poolt oli. Wiimaks kaldus enamus ikkagi Leesi küla poole ja nõnda sai siis 15. Mail 1865 a. selle praeguse kabeli nurgakiwi pandud. Ehitustöö kestis peaaegu poolteist aastat. 17. septembril 1867 a. oli wiimane lauapüha wanas Jumida kabelis; järgmisel pühapäewal luges laulumees wiimist korda wanas kabelis ja 1. Oktobril õnnistas Ida-Harjumaa praost Berg mitme teise õpetaja juuresolekul uue Leesi kabeli jumala kojaks.

***

Esimeseks altarimaaliks uues Leesi kirikus oli tõenäoliselt Juminda kabeli altarimaal "Kristus ristil" - laudtahvlile maalitud õlimaal 17.-18. sajandist.

Kõnealuse altarimaaliga ligikaudu samaaegne lõuendile maalitud "Kristus ristil" omab autori signatuuri Tõno Mick ning pärineb samuti Juminda kabelist.

Leesi kiriku vanimad kunstiesemed ongi kaasa toodud just Juminda kabelist, näiteks puidust (laevamastist) valmistatud ja ülesepistatud rahapakk annetuste kogumiseks, imeline kogu väga vanu laualühtreid, mitu tinakarikat ja -leivikut. Eriti unikaalne on üks kolmeharuline küünlajalg, mille maksumuseks on arvatud umbes veerand miljonit krooni. Seda haruldust ei hoita siiski kirikus, vaid hoopis kindlamas kohas.

 Kirikuteated (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad
 Külaelu (1)Uudiste arhiiv
 Kuulutused (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad
Juminda Poolsaare Selts