MTÜ Juminda Külaselts põhikiri
I Üldsätted
1. Mittetulundusühing Juminda külaselts (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides.
2. Seltsi asukohaks on Juminda küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti Vabariik.
3. Seltsi eesmärkideks on:
3.1. külaliikumise edendamine;
3.2. külaelanike põhjaveega varustamine ja veetrasside hooldamine Juminda külas.
II Seltsi liikmeks vastuvõtmise ning seltsist väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord
2.1. Seltsi liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga füüsiline isik, kes soovib arendada seltsi eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust.
2.2. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab seltsi juhatus.
2.3. Seltsist väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.4. Seltsi liikme võib seltsist välja arvata juhatuse otsusega, kui seltsi liige ei ole kolme
2.5. Seltsi liikme väljaarvamise otsustab seltsi juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest.
2.6. Seltsi juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval seltsi üldkoosolekul.
III Liikmete õigused ja kohustused
3.1. Seltsi liikmetel on õigus:
a) osaleda hääleõigusega seltsi üldkoosolekul;
b) olla valitud seltsi juhtorganite liikmeks;
c) saada seltsi juhatuselt ja muudelt organitelt teavet seltsi tegevuse kohta.
3.2. Seltsi liige on kohustatud:
a) järgima seltsi tegevuses osalemisel põhikirja ja seltsi juhtorganite otsuseid;
b) tasuma määratud liikmemaksu;
c) teatama seltsi juhatusele seltsi liikmete arvestuse pidamiseks oma kehtivad kontaktandmed;
d) tasuma seltsi liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel.
3.3. Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib seltsi liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.
IV Üldkoosolek
4.1. Seltsi kõrgeimaks organiks on seltsi üldkoosolek, millel iga seltsi liikmel on üks hääl.
4.2. Seltsi üldkoosoleku pädevuses on:
a) põhikirja muutmine;
b) eesmärkide muutmine;
c) juhatuse liikmete määramine;
d) revisjoni määramine;
e) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes seltsi esindaja määramine;
e) seltsile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
f) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.3. Seltsi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas:
a) aastaaruande kinnitamiseks;
b) seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui seltsi huvid seda nõuavad.
4.4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab seltsi juhatus vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra või saadab igale seltsi liikmele kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on teise esindatud üle poole seltsi liikmetest.
4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud seltsi liikmetest või nende esindajatest.
V Juhatus
5.1. Seltsi tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on kuni viis liiget. Mittetulundusühingut esindab kõigis õigustoimingute üks juhatuse liige.
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse kolmeks aastaks.
5.3. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus
5.5 Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.
VII. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine
7.1. Seltsi ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
7.2. Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
7.3. Seltsi likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga mittetulundusühingule, sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
|
