Kui Juminda kirjalikesse ajalooallikatesse ilmus
Lahemaa küladest on Juminda teine (1290. a) 13. sajandi kirjalikes allikates esinev küla (esimene on Pärispea 1259. a). Võrdluseks olgu öeldud, et esimesed Põhja-Eesti külad on kirjas Taani hindamisraamatus 1241. a, aga seal pole mainitud ühtegi rannaküla.
20. septembri 1290. a ürikus kinnitas Taani kuningas Erik VI Gudwalli kloostri (Ojamaaa saarel asunud tsistertslaste mungaordu klooster, millel oli arvatavasti püsiv asupaik Kolgas) valdused, mille hulgas mainitakse koos mitme teise külaga ka Iumentake küla. Seega on Juminda poolsaare vanim küla ja andnud nime kogu poolsaarele.
Kuidas küla nime sai, pole aga sugugi nii selge. Pidi olema mingi Jume või Jumi, mille taga küla asus. Nimekuju Juminda on praeguse kirjapildi omandanud sajandite jooksul, 13.-15. sajandi allikates on see Jumentake, Yumentaken jne.
Niisiis võis muistne külanimi olla Jumentagana (st Jumentaguse). Mis see Jumi siis olla võis? Juminda ja Tammistu vahel asuv Linaaia soo oli järv ja võis kanda Jumi nime, selle taga asuski Jumentagana küla. Ehk oli muistne jumal Jumi ja siin oli enne kristlikku kabelit tema kultuspaik, mere poolt vaadatuna olnuks küla kabeli taga jumi (õudus), seostub arvukate laevahukkudega karidel. Selliseid loomingulisi tõlgendusi meie küla nime saamisloole on pakkunud mitmed nimekad keeleteadlased.
16. sajandi kirjalikud allikad väidavad, et Juminda oli saar. Seda oletust kinnitab ka Koljussoo (Kolju soo), mis veel 1920. aastate alguseni oli väike kaarjas Kolju järv. 17. sajandi lõpust on aga pärit Kuusalu kihelkonna kaart, kus Juminda on märgitud juba poolsaarena. Lõpetuseks mõned kindlad 17. sajandi vakuraamatutest pärit andmed. 18. sajandini on Juminda külas perede arv kõikunud 10 ümber. Mõningaid hilisemaid talunimesid saab seostada 16.-18. sajandil külas elanud isikute nimedega: Mäkja – Mäkis Mart, Leissi – Lessi Matz, Tabani – Tabani Hanso Mart.
|
|
